Ávvudallammárnána 1955
Moadda ådå oasestimvuoge badjánin 1900-lågo, degu katalåvggårávvimus, oasesvieso ja unnep boargála. Ruovdderahte ja bijllarahte gieseduvvin ja nuppe väráltdoaro maŋŋela bijllavuojos änoj. Ieme márnánij ållu hiejttin ålon sajen. Jåhkåmåhke maŋemus gidámárnána lidjin 1930-lågo álgon.
Jåhkåmåhken galla márnána ájn bissun vájku ietjáláhkáj oasestahtjin gå álmmuk stuoroj, plássan, sijdajn ja tjáhtjerállárij sijdajn. Ållagasj náhkkeoasestibme bisoj. Sáme båhtin náhkij ja duoljij vuobdátjit merragátte oasestiddjijda. Girkko anij jubmeldievnojt ja lestadiánaj tjåhkanimijt, festajt ja gástadimijt. Ådå ájggásasj márnángálvo lassánin, njálguga mánájda, dåssjedime ja tivolidja, valla márnánájge máhtij juojddá ådå divrrasav gávnnat majt ieme sijddaboargál ittjij ane. Ållagasj lij suohtas åvdep ja ådå rádnaj iejvvidit.
Jåhkåmåhke kommuvnna lij turisma ja ietjá äládusáj diehti árvustallagoahtám tjuottjodit ja åvdedit márnánijt iemeláhkáj. Kommuvna turisstasiebrreráde oattjoj åvdåsvásstádusáv ja sijá moattejagásj åvddåulmusj, Gösta Åkerlunda (1911-2001) lij bargális ålmåj ålojn ussjolmisájn. Gösta Åkerlunda lij Hotell Gästisa addne ja Bio Nordena teáhtera oajvve, goappátja guovdásj dåjma márnánávvudallamijn. Márnána dalloj ájn lidjin gåk gåhttjun friddja márnána. Gut sidáj oattjoj oassásijdes vuobddet. Ålos sajijt lájggijin rahtebällájn priváhtta dåhpeäjgádijs plássan. Turisstasiebrreráde diŋgoj tivolav ja ietjá suohttasijt, ja tjanádij aktan dåjmajt dan guovte márnánbäjvváj, duorastahkaj ja bierjjedahkaj.
Turisstasiebrreráde oajvvádusá milta mierredin jagen 1955 sij galggin márnánij 350-jagev ávvudallat. Ávvudallama diehti sierra juogos barggagådij, Gösta Åkerlundajn ja kommuvnnaábjjárijn, David Hedqvistajn njunnjusin. Juogos gåhtjoj dájddárav Runo Johansson Lettev márnángåvåstagáv hábbmit. Dat gåvåstahka ájn uddni addnu, kujnna gárvodum julevsáme gábdijn ruvdajn giedajn. Suv duogen la räjnna bajásåjvijn. Lette dagáj mehtera alla skulptuvrav stáles, mij uddni Ájte tjoahkkimusájn gávnnu. Barggogaskostime tjuottjodiddje Uno Fransson, dagáj gráfak sjimugav dassta, reklámaaddnuj, degu dal bivtasnálluj ja affisjaj prienntimij.
Dahkadiddje Ingrid Bergmanne, såjtij Stockholman dán ájge, ja bivddidaláj márnánijda Gösta Åkerlundas, valla ietjá årij diehti tjáppagit vuornoj. Valla teáhtervehka ja sirkus gal lijga sajeska. Badjelasj tjuohte vuobdde båhtin 1955 jagásj márnánijda, ienebu gå da ieme 30-40 dan ájge, ja bájken 10.000 guosse. Márnánbájkev biedjin Borgarplatsena ja Sijddabájke gasskuj, ij de boargálrahtijda guovddelin nåv gåk ietján. Ávkkijin jieŋav áttjak báledum Dálvvadisjávren, gåsi de älov biedjin. Bájkálasj osestiddjijt ávttjijin gárvvunit tjuohtejakmålssåsime biktasijda loakkátjit oasstijt, ja tjuovgajt buollidit ietjasa boargálij ålggolij. Márnána guhkkun dal avtajn biejvijn duorastagás lávvodahkaj.
Mujttogirjje: Jåhkåmåhke márnángirjje 1605-1955 tjoahkkiduváj ja jur ávvudallamijda aj filmma márnánij birra ållånij, dagádum Gösta Åkerlundas. Filmav vilá vuojnnep.
350-jagásj ávvudallam Jåhkåmåhke márnánijt ådåsis båvtij ja stuorrum la de jages jahkáj. Njuolgadusájt dálásj márnánijda dahkin ja rahtjin buorep kvalitehtav oasegálvojda, ja kultuvrraprográmmav vuosádusáj ja lågådallamij. Udnásj rájdov plássa milta tjadádin, Lenta Ámulijn åvddågietjen. Gávnnujin aj ussjolmisá maj ettjin dalloj álge, valla maŋŋela, degu dal jiegŋa- ja muohtaskulptuvraj. Gösta Åkerlunda álgadij márnánsymbolav muohttagis vuostasj bále jagen 1961 mav åhpadiddje Albert Falcka dagáj. Dat tjuottjoj Svenssona Ruovddeboargála ålggolin Stuorgahttunin. Maŋŋela vibáj gitta 1990-låhkuj åvddål gå Albert Falckav vaden muohtaskulptuvrav dagádahttin. Márnánsymbola dal juohkka márnánbále vuojnnu.
