Ávvudallammárnána 2005

Márnánij 400 jage ávvudaláduvvin jagen 2005. Vássám 50 jage vuostasj ávvudallammárnánij rájes li márnána sjaddam stuor dálvvefässtan ja turisstagiessen Nordkalottan. Dájda ja kultuvrra li sämmi ájnas oassen sjaddam degu oasestibme. Prográmma, mij la åvddånam dievas katalåvggån gájkka prográmmaåsij, prienntiduvváj ja hádjasij 1962 jage rájes. 1970-lågo Jåhkåmåhke kommuvnna márnánijt álgij turisstadåjmadagá baktu tjuottjodit ja oasestimlåbijt vaddet. Dajna vuogijn li máhttám buorre oaseskvalitehtav adnet. Guosse lassánin 1990-lågo 25.000 guossáj.

400-jage ávvudallamij hássin prosjäktaorganisásjåvnåv kommuvnan mij vásstedij aktijdime ja ålles ájggomusáj åvdås. Kultuvrratjuottjodus ja institusjåvnå degu Ájtte dávvervuorkká, Sámij åhpadusguovdásj ja Svieriga girkko, sjattajga prográmmafálaldagá vuodon. Stuoda ja gasskabåddåsasj kråvgå biebmov ja suohtastallamijt hásadin. Hotella, dåhpesijda ja priváhtta vieso ållu maŋemus märráj guossijs ålles väráldis dievvin. Márnána oadtjun sáhkaárvov ja goappátjagá bájkálasj ja gasskarijkalasj media vuorŋedin.

Bájken 80.000 guosse båhtin márnánvahko. Gånågisbáratja rabájga ávvudallamijt stuor jiegŋasenas Dálvvadisjávren, ja Norbottena Kammarorkestar tjuojadij. Ålles Jåhkåmåhken lij fässta, hiervvidum muohta– ja jiegŋaskulptuvraj ja buolle tjuovgaj.

2005 rahpasin vuostasj bále aj Histårjjålasj márnána ja ieme gålmmå márnánbiejve lassánin gudá bäjvváj. Vahkko álgij ájllega jubmeldievnujn Oabme Girkkon mij tjuovoj girkkodievnnoårnigav 1600-lågos. Histårjjålasj márnánijda galgaj dåbddo åvdep márnánijs 400 jage mijá åvddåla, ja dálla dålusj márnánbájken la. Danna oasstá ja lånut buojkulvissan giehtajåråldum gårnnejáffojt, häjmmavuojddasijt, vádasijt, ruvdajt ja nuvtagijt.