Gånågismärrádus
Gasskaájge sámijn lidjin buorre ekonomalasj vidjura, vuododum náhkke- ja skiddeoasestimijn. Sáme gullujin viermmelágásj aktavuohtaj, gånnå tuska Hansastáhtta lij stuorámus, ja manna lidjin hárpo oasestiddjijda Novgorodan ja Moskvan. Skitte lidjin hálijdahtte oassása. 1400-lågo maŋŋegietjen unnun oasesstáhta ja Svierik-Suobma ja Danmarkka-Vuodna, ma lijga stuorámus gånågisfámo 1500-lågon, rijddalijga Gárjjelijn fámo birra Jiegŋameran. Ájnas sjattaj fámov sámeednamij nannit, goappátjagá rijka rájáj nannima diehti nuorttan ja boandás bájke värrodime diehti. Svieriga gånågisfámo oasespolitijka ájggomus lij divna oases galgaj Stockholma tullaj tjadá mannat, nåv gåhtjodum “bottniska handelstvånget”, mij lij fámon gitta 1765 rádjáj.
Tjállagijn jagijn 1600 jahkemålssåsimen, gånågis Karl IX hujáj sámeednama álmmuga boandásvuoda birra ja 1602 iesj manáj Bottenvika birra. Juo 1599 lij gånågis Karl gåhttjum ietjas sundev, Daniel Hjortav, bájkijt gávnnat ma soajttin girkko- ja márnánsadjen hehpat, binnemusát juohkka sámeednamin. Sáme aneduvvin ij dåssjå val birkálattjaj ráfeduhttema vuolen, ájnat viessun aj vuojŋŋalasj sjievnnjedin. Dan nali lidjin vájve tjalmen adnet – sij ham ettjin avtan sajen åro! Stáhtta sidáj goappátjagá sámijt ja birkálattjajt stivrrit.
Márnánsajij biedjama ja girkkoj tsieggima baktu sámeednamijn, 1600-lågo vuostasj jagijn, galggin nuorttamus rijkkaoasev nannit ja álmmugav tjadnat svieriga gånågisfámo lagábuj. Birkálattja, oasestiddje merragáttijs, massin ietjasa rievtesvuodajt friddja oasestibmáj sámeednamin ja oadtjun dal oasestit guládum márnánájge. Kråvnå ietjas virggeulmutja galggin dal njuolgga ietja värov válldet. Álgon lidjin birkálattja, sij ham gielav máhttin, dåbddin vidjurijt ja adnin aktavuodajt sámij. Esski gå kråvnnå lij allasis tjoaggám, buvtij márnánoasestibme álgget. Härrá baktu girkkuj tjanádum márnánsajijn, galgaj Jubmela báhko, edesik guokti jahkáj, gullut.