Julevu sámeednam
Nuorttan lij ednam Gustav Vasa ájges juogedum vidá sámeednamij: Ubbmema, Bihtáma, Julevu, Duornnusa ja Giemá sámeednamijda. Julevu sámeednamin gávnnuj álmmuk nieljen sijdan, Suoksjågån, Jåhkåmåhken, Sirggán ja Duorbunin. Sáme ienemusát bivdos ja guollimis viessun ja sierra guollejávrij gaskav jåhtin. Boahttsujt giesedahttijn adnin ja loaggemboahttsun gåddebivdduj.
Julevu sámeednama álmmuk lij unne. Värrolistaj milta 1600-lågo vuostasj lågev jagijn lidjin 150-200 goahtefuolke. Oasestiddje Norrbottena merragáttijs, birkálattja, oasestin sámij ja 1500-lågo gasskuj aj värroválldemriektáv adnin, majna värov kråvnnåj máksin. Birkálattja gávnadin sámij dálvvamsajijn valla Julevu sámeednamin gávnnujin aj márnánsaje lullelin ädnogáttek, Hárálta ja Bredáhkkára bájken. Iejvvidin dávk márnánijda dálven dalloj aj.
Värro- ja oasestimgálvvon bájkes lidjin náhke, duolje ja skitte, gåjkkeguole ja viesso boahttsu kråvnå dárbojda. Avtav gaskav boahttsujt ja ällobarggijt, ållagasj kujnajt, doalvvun oarjás. Oassásin ruoptus bájkkáj lidjin degu dal sálte, jáfo, vuodja, silba, vádasa, ruvda ja ruovddegávne. Stuoda márnán- ja girkkosadjen åhtsin sajijt gåsi dálven jåvsådin ja gånnå lidjin sámij guohtombájkij lahka. Jåhkåmåhkesijdan lij dálvveguohtom vuovddebájkijn Unna ja Stuor Juleväno lahka åvdutjis. Luksa- alásguovlluj la vierra jäkkádagá badjelin (dálásj Dálvvadisjávrre), gåsi Jåhkåmåhke vuostasj girkkov biedjin. Sámij namma lij Dálvvadis. Dási tsieggijin aj härrádåbev, värroájtev ja márnánájtijt. Valla ájgge gålåj åvddål aktak härrá Jåhkåmåhke girkkostádaj jådij. Härrá merragáttijs båhtin márnánijda ja sárnnedin, gatjádallin, válldudahttin, gástadahttin ja ulmutjijt girkkogirjijda tjálatjin.
Rijkan lij girkkovälggogisvuohta mij aj sámijda gulluj ja val márnánijda máhttin dav välggogisvuodav dahkat. Valla sij duojkkuhin ja akta härrá 1600-lågon hujáj duojke badjel, ulmutja ettjin girkkon háhppida mannat juska de ijájt lulun sárnnedit.
Ieme jáhko ja dábe guhkev viessun ristalasjvuoda guoran ja dávk nannusappot girkko årnigis. Máná härrás galggin gástaduvvat valla lidjin juo sámenamáv oadtjum riegádime maŋŋela. Äjgáda namáv válljijin soames rávke milta, gen buorre vuogijt njuoragij sihtin. Rájnnima diehti, girkko gástadime maŋŋela, bassin ristalasj namáv, mav adnin vádálattjan mánnáj. Válda girkkon ällim ájnnasa, ájnnasamos lij suoggŋo riekta lij dagádum ja ájgás lidjin boahtám. Valla maŋenagi gå girkkotjáledimev sámeednamin tjadádin sjaddin ristalasj dábe ájnnasa. Sámij vuojno milta viessun jábbmega viessogij guoran. De hávddádibme ij lim ga nåv ájnas. Álu guodin jábbmegav slabá sisi, suojen juhtusijs. Hávddádibme ristalasj dábij milta lij vuorrádisvuohtan dajna gå ettjin máhte garsadis ednamij hávddádit. Rubmahav vierttijin girkkosadjáj doalvvot ja jábbmekájttáj girkkoguorraj guodet hávddádime rádjáj.
1700-lågo garraj girkko misjåvnnå sámij vuosstij. Pietissma rávkaj buorádusáv, ja sihtin oabme jáhkov hilggot. Girkko ja stáhta váldijga sámij goabddájt, ja doarredin nåjdijt ja iehtjádijt adnalime ietjasa jáhkov.
