Jåhkåmåhke Girkkostáda
Arkeologak bállembále 1930-lågon, Skihpadåbe tsieggima åvddålattjan, gávnnin bátsidisájt unna, sahte timbardåbes mav jáhkkin vuostasj girkko bátsidissan, ålles jagen 1607. Gávnnin aj hávddebátsidisájt bájken. Maŋep bállema li vuosedam gávnnuji ietjá máhttelis girkkosaje viera nanna jali dan lahkusin, sijddabájke ja Ájte davvervuorká gaskan. Márnánájtijt ja ájnegasj dåbijt aj tsieggijin viera milta. Dåhpe- ja goahtevuodo gávnnuji sijddabájken, jur gånnå mijá biejvij Histårjålasj márnána li.
1690 rájes 1700-lågo maŋŋegähtjáj årruj girkkohärrá Huhttánij, udnásj Kvikkjokk, aktan kapellanajn Jåhkåmåhken. Silbbamálmav lidjin várijn Huhttána dáfon gávnnam ja kråvnnå hásadij 1660-lågo álgon huhttánav aktan suddadimvuobnijn Huhttánij. Silbbamálmav doalvvun gávnnamsajijs Saregin ja Bádjelandan huhttánij ja vijdábut merragáddáj. Sáme hiergij gåhtjoduvvin dajda låsså ja vájves doalvvomijda. Huhttánin snivta barggin sniktasolda åvdås. Ettjin Huhttánin mälggadav barga, jurra de 40 jage, gå gávnnusa ettjin dajt vuorddem ekonomalasj vidjurijt vatte. Valla vidnudahka dagáj vaj muhtem ådåårro sáhttemvälggogisvuodajn årudagájt oadtjun Juleväno milta Julevus Huhttánij.
Jåhkåmåhke sijdan lij mälggadav val girkko, härrádåhpe, girkkodåbe ja márnánájte. 1732 álgaduváj stáhta skåvllå sámemánájda, ja skåvllåmässtárijn lassánij stuoda álmmuk. 1700-lågo ájgen lassánij goappátjagá sámij ja ådåårroj álmmuk. Oabmásamos girkko ilá unnoj ja ådå girkko rahpasij 1753. Dat ållåsit buolij 1972, valla muhtem jage maŋŋela tsieggijin sjimuk girkkov sämmi sadjáj, ålggobieiljn åvdep háme milta 1700-lågos. Dav girkkov dálla gåhttju Oabme girkkon.
Ådå girkko lij ålles 1888, ja juo målssåsuvvam suokknagirkkon Oabme girkko sadjáj. Girkkosijdda, jali plássa, lij ájn stuorrum. Girkko lij stuorre ja tjábbe, dan ájge milta, ja hebaj bájkkáj mij lij ålles suokna tjállemguovdátjin sjaddamin. Jåhkåmåhke sijda gasskabåddåsasj hábme målssåsuváj dán ájge ådåájggásasj stádaplánaj njuolggis kvarteraj ja njuolggis rahtij. Ådå girkko lij dan plánaj hebadum. Oabme márnánájtijt ja girkkodåbijt gajkkun jali jåhtin vallak ådå dåbe ihtin.
1943 ällosáme aj oadtjun biednigijt luojkkagoahtet ietjasa årromsajijt huksat, vájku sunde ja Norrbottena lenastivrra garrasit vuosteldin, ja dálvveviesojt dal máhttin tsieggidahttet. 1950-lågo álgon tjadáduvvin ällobarggij årromsaje Jåhkåmåhken, sierraláhkáj hábbmidum dåbij, majt Giellasij tsieggijin. Danna gávnnujin muhtem girkkodåbe majt dal gajkkun.