Juleva sámeeatnam
Riika davvin lea Gustav Vasa áiggis juhkojuvvon vihtta sameeatnamiidda: Ubmi, Bihtán, Julev, Durdnos ja Giemá sámeeatnama. Juleva sámeeatnamis gulle ássit ovtta dain njeallje čearuide, nammalassii Sjocksjock, Jockmock, Sirges ja Duorpon. Sámit elle eanemusat bivddus ja guolásteamis ja johte sierra guolástanjávrriid gaskkas. Boazu leai fievrridaneallit ja vuođgŋinbohccut goddebivddus.
Juleva sameeatnamis ledje unnán ássit. Vearrolisttuid jelgii 1600-logu vuosttaš logi jagiin ledje 150-200 veaga. Birkelaččat, gávpeolbmot Norrbottena mearragáttis, gávppašedje sámiiguin ja sis leai, gitta 1500-logu gaskamuddui, maid riekti čoaggit vearu, dainna mákset láiggu ruvdni. Birkelaččat ohcet sámiid dálvit, muhto gávdnojedje maid márkansajit Juleva sameeatnamis lullelis eatnogátti mielde, Haradsa ja Bredåkera guovlluin. Dan áiggi dáidet maid čoahkkánan márkaniidda skábmaáiggis.guolli ja ruvnnu dárbbuide ealli bohccot. Sihke bohccot ja boazobargiid, mielas nissonat, dolvojuvvo oarjjás ovtta gaska. Gálvvut maid bukte ledje o.m.d. sálttit, vuojat, jáfut, silbbat, gággasat ja ruovdegálvvut.
Go fásta márkan- ja girkosajit galge ásahuvvot de ohce sajiid gosa sáhtte beassat dálvit ja mat ledje lahka daid guovlluid gos sámit guođohedje bohccuideaset. Jockmockčearus leai guhká leamaš dálveguohtun vuovdeguovlluin Unna ja Stuorra Juleveanu lahka. Čorru mii lea luksa-davve guvlui jekkiid badjelis (dálá dálvvadisjávri), válljejuvvui sadjin Jåhkåmåhki vuosttaš girkui. Dálvvadis hán mearkkaša dálveorohat. Dása huksejuvvojedje maid unna báhpaviessu, vearroáiti ja márkanáittit. Muhto golai guhkes áigi ovdal go searvegoddebáhppa bistevaččat orrui Jåhkåmåhki girkogillái. Báhpat mátkkustedje mearragáttis márkaniidda ja dolle sárdnideamiid, viessogažadallamiid, vihahedje ja gasttáhedje ja maid čálihedje olbmuid girkogirjjiide.
Riikas leai girkogeatnegasvuohta ja dat gulai maid sámiide. Muhto sáhtte dušše čeavzit geatnegasvuođa márkanáiggi ja leai ollu maid galge geargat doaimmahit. Okta báhpain váidalii 1600-logus ahte márkanbeaivvit ledje nu huššái. Leai nu ollu bargat ahte olbmot eai geargan mannat girkus, vaikko livčče doallan sárdnideami ijaid.
Árbevirolaš vuoiŋŋalaš dábit ja meanut elle guhká risttalašvuođa bálddas, ja ledje viissásit nannoseabbo go girku ortnet. Mánát geat galge gásttahuvvot báhpas ledje juo ožžon iežas sámi nama gásttahanmeanus maŋŋil riegádeami. Váhnemat válljejedje nama mánnái soames lagaš váinni mielde, geas ledje buorit oktavuođat maid háliidii ahte njuoratmánná galggai oažžut. Girku gásttaheami maŋŋil de ”buhtistedje” máná dan risttalaš namas, mii vaikko sáhttii leat váralaš mánnái. Girkus náitalit ii lean nu deháláš, deháleamos leai áhte soagŋu leai dahkkun riekta ja veagat ledje soabahan. Muhto dađi mielde go girkogirjječáliheapmi ásahuvvui sámeeatnamiidda de risttalaš dábit šadde dábaleabbut. Sámi oainnus jámehat elle viidáseapput suoivvanmáilmmis, ealli olbmuid bálddan. Ii hávdahus lean nu dehálaš ge. Dávjá gurre jámeha rupmáša, suoddjiluvvon ealibiid vuosttá o.m.d. báktehoallui. Hávdahus risttalaš dábiid mielde mielddisbuvttii váttisvuođaid, danin go dakkáriid sáhtii dušše dahkat áiggis go eanan ii lean girsan. Rumaš fertii fievrriduvvut girkosadjái ja bidjot jámetáittái girku báldii gitta sáhtii hávdahuvvot.
1700-logus girku mišuvdna šattai garraseapput sámiid luhtte. Pietisma váikkuhusain gáibiduvvui persovnnalaš buorádus ja čielga hilguma dan boares oskkus. Girku ja stáhta válde sámi noaidegáriid ja doarrádalle noiddiid ja iežáid geat doalahedje iežas árbevirolaš jáhku.
