Ávvudanmárkan 1955
1900-logus gávppašeapmi gávnnai ollu ođđa vugiid, poasttadiŋgon, gávppašanviesut ja biebmogávppit. Ruovderaŧit ja raŧŧefierpmit huksejuvvojedje ja nuppi máilbmesoađi maŋŋil priváhtabiilavuodjin lassánii. Máŋga árbevirolaš márkanat loahpahuvvojedje ollásit. Jåhkåmåhke maŋemus giđđamárkan leai álgogeažis 1930-logu.
Jåhkåmåhki dálvemárkan elii goitge viidáseappot garra gilvalemiin bietnagávppašeamis mii lassánii dađi mielde go ásselohku lassánii, sihke guovddášgilis, giliin ja ásahusgiliin. Erenomážit náhkkegávppašeapmi jotkkii. Sámit bukte sihke meahcceealleduljiid ja boazoduljiid ja vuvdet daid gávpeolbmuide mearragáttis. Girku doalai girkomeanuid ja laestadiána čoahkkimiid, heajaid ja gásttašemiid. Ođđaáigásaš márkandábit njálgáiguin mánáide, roskkiiguin ja tivoliin fálle maid dal, muhto dálvemárkan leai maid vejolašvuohta oastit juoga ođđa ja erenomáš maid dábálaš giligávppiin ii sáhttán. Lea dehálaš deaivvadit boares ja ođđa rátnáiguin márkanstuimmis.
Jåhkåmåhke gielda leai álgán oaidnit makkár árvu turismii ja iežá ealáhusaide leai doalahit ja ovddidit márkanárbevieru. Gielddalaš turisttalávdegottis leai ovddasvástádus máŋga jagi, Gösta Åkerlund (1911-2001) leai doaimmalaš ja hutkkálaš olmmái. Gösta Åkerlund leai goahkká Hotell Gästisis ja teahterhoavdá Bio Nordenis, goappášat guovddáš ásahusat márkanávvudeamis. Márkan leai dalle ain nu goččoduvvon friddja márkan, gii háliidii sáhtii boahtit ja vuovdit iežaset gálvvuid. Máŋgasat láigu saji trottoárain priváhta viessooamasteddjiin guovddážis. Turisttalávdegoddi diŋgojedje tivoli ja iežá ájanasaid, ja lágidedje doaimmaid daid guokte márkanbeivviide, duorastahkii ja bearjadahkii.
Turisttalávdegoddi evttohasa mielde mearriduvvui ahte jagi 1955 márkan galggai ávvudit 350-jagi ávvudeami. Ávvudeapmái dahke sierra joavku, Gösta Åkerlund ja gieldakamrera David Hedqvist njunnošis. Lávdegoddi siđai dáiddára Rune Johanssona hábmet márkansymbola. Šattai dan symbola mii geavahuvvo ain otná beaivvi, nissoniin, julevsámi biktasiiguin ja doallá gákkesdiŋgga gieđa badjel. Su duogin lea boazu gii lea lokten oaivvi. Lette ráhkadii mehtara allasaš bázzi stállis, mii otne gullo Ájtte musea čoakkálmassii. Uno Fransson, jođiheaddji Bargogaskkusteamis, ráhkadii gráfalaš veršuvnna figuvrras, mii geavahuvvo prentemis reklámamateriálain, nugo affiššaide ja kavajnáluide.
Neavttár Ingrid Bergman, gii leai Stockholmmas dán áiggi, bovdehuvvui márkaniidda Gösta Åkerlundas, muhto son šihti go ledje iežá barggut. Muhto sihke teáhter ja sirkus leai sajis. Sullii čuohti vuovdit bohte 1955 jagi márkanii, dábálaččat lávejedje leat 30-40 dan áiggis, ja sullii 10.000 guossit. Márkanguovlu bidjui Borgarplatsena ja Hembygdsgårdena gaskkii, ii daid guovddáš gávpperaŧiide, mii iežán leai dábálaš. Geavahedje jieŋa easká goivojuvvon Dálvvádisjávrris, das sáhtii ealu oaidnit. Sihte guovllulaš gávppeolbmuid gárvudit gárvvuiguin maid geavahii 1800-jagi loahpageažis ja cahkkehit njuorššuid iežas gávppiid olggubeallái. Márkan guhkiduvvui ovtta beivviin ja leai duorastagas lávvordahkii.
Muitočálus, Jåhkåmåhke márkan 1605-1955 válbmejuvvui ja ávvudeapmái válbmanii maid filbma márkana birra, ráhkaduvvon Gösta Åkerlundas, filbma vuosehuvvo ain otná beaivvi.
350-jagi ávvudeapmi leai jorggáldat Jåhkåmåhke márkanii ja lea dan rájis šaddan jagis jahkái. Njuolggadusat otná márkaniidda mearriduvvojedje danin go rahčet buoret gálvofálaldatkvalitehtii ja kulturprográmmii čájehusaiguin ja logaldallamiiguin. Boazoráidu mii otne lea árbevierru gili čađa čađahuvvui vuosttas gearddi, Amul Läntain njunnošiin. Gávdnojedje maid jurdagat mat eai goassege ollášuvvon dalle muhto leat čađahuvvon maŋibut, o.m.d. muohta- ja jiekŋabázzit. Gösta Åkerlund fuobmái dahkat márkansymbola muohttagis 1961 ja oahpaheaddji Albert Falk dagai dan. Dat leai Svenssona ruovdegávppi olggubealde Storgatanis. Muhto de válddii gitta álgogeahčái 1990-logu ovdal go Albert Falck fas oaččui jearaldaga dahkat muohtabácci. Dál márkansymbola muohttagis lea juohke márkanis.
